Elupuu istutamine ja elupuuheki rajamine

Elupuuhekk on ainus aed, mis kasvab ise kinni — kui ta on õigesti istutatud. Ja ainus, mis jääb kümneks aastaks augulikuks reaks, kui taimed on liiga hõredalt maas, juurepall on istutamisel kuivaks jäänud või hekk on pandud sinna, kuhu vesi kogub. Istutame elupuid ja rajame hekke Tallinnas ja Harjumaal, ühe või kahesaja taime kaupa, koos mulla, kastmise ja esimese aasta hooldusega.

Regulaarne pügamine on eraldi teenus, mis on kirjas okaspuude ja hekkide hoolduse all.

Kui palju taimi ühele meetrile

Selle otsustab sort ja see, kui kiiresti te tahate seina saada. Aiandusliidu RHS heki istutusjuhend annab reas istutusvahemikuks 30–60 cm, olenevalt taime lõplikust suurusest ja kasvujõust. Kiirekasvulise Brabanti puhul võtame selle vahemiku ülemise otsa, aeglasema Smaragdi puhul alumise: nii kasvavad võrsed kokku, aga taimed ei hakka üksteiselt valgust ja vett ära võtma.

Kaks asja, mis lähevad tihti valesti. Esiteks liiga tihe rida, mis paari aasta pärast sunnib hekki vanasse puitu tagasi lõikama — sealt see enam ei kasva. Teiseks liiga lähedale piirile: RHS soovitab heki istutada piirijoonest umbes 90 cm sissepoole, sest hekk läheb laiaks ja vastasel juhul kasvab ta üle naabri või kõnnitee.

Brabant või Smaragd

Need kaks on Eesti aedades kõige levinumad ja nad on täiesti erineva iseloomuga.

Brabant kasvab kiiresti ja jõuab RHS-i andmetel 5–10 aastaga 4–8 meetri kõrguseks ja 2,5–4 meetri laiuseks. Ta talub ka poolvarju ja on külmakindluselt H7 — see tähendab talvekindlust ka kõige karmimas Euroopa mandrikliimas, alla −20 °C. Vastutasuks tahab ta pügamist: kaks korda hooajas, muidu läheb alt lagedaks ja üle aia.

Smaragd kasvab aeglaselt, hoiab ise korrapärast koonusekuju ja jääb madalamaks. Ta tahab päikest ja RHS hoiatab eraldi, et noort taime tuleb kaitsta kuivade tuulte eest. Kui te ei taha igal suvel hekitrimmeriga tegeleda, on Smaragd õigem valik — aga sein tuleb aeglasemalt ja taimi kulub meetrile rohkem.

Kumbagi ei istutata sinna, kus vesi seisab. Mõlemad tahavad niisket, kuid läbilaskvat mulda, ja seisev vesi tapab elupuu juured kindlamini kui põud.

Istutusauk, muld ja piir

Heki alla ei kaevata üksikuid auke, vaid riba. RHS-i juhend ütleb: kaevake läbi 60–90 cm laiune riba ühe labidatera sügavuselt ja puhastage see umbrohust. Halvasti kuivava maa peal on lahendus tõsta muld 15–20 cm kõrguseks ja 50–70 cm laiuseks vallikeseks ning istutada sinna.

Üks levinud viga on orgaanika kaevamine augu põhja. RHS ütleb otse: ärge pange orgaanilist materjali kaevandi põhja, sest see laguneb ja taim vajub sisse. Komposti koht on segatuna pealmisse mullakihti, mitte juurte alla.

Istutussügavus on teine koht, kus hekk vaikselt ära rikutakse. Juurekael jääb maapinnaga ühele tasandile, mitte sügavamale. Konteinertaimel tuleb tihkeks kasvanud juurepall servadest lahti kraapida, muidu kasvavad juured ringi edasi ega lähe ümbritsevasse mulda.

Kastmine on esimese kahe aasta töö

Uus hekk ei kannata põuda enne, kui juured on välja kasvanud. RHS ütleb selgelt, et istutamise järel tuleb hekki hoida hästi kastetuna kaks aastat, ja et konteinertaimede muld peab jääma niiske, aga mitte vesine.

Eesti oludes on kõige olulisem kaste see, mis läheb maha enne külma. Sügisel, kui leht on maas ja maapind veel sulas, saab elupuu vee kaasa talve. Talvel juur külmunud mullast vett ei võta, aga okas aurutab päikese ja tuulega edasi — sealt tuleb kevadine pruun hekk, mille juured on tegelikult terved. Kui kastmine kipub ununema, tasub heki alla panna automaatne kastmine; tilkkastmise voolik heki all töötab ka siis, kui te olete kaks nädalat ära.

Miks elupuu pruuniks läheb

RHS-i okaspuude juhend loetleb pruunistumise põhjused nii: põud, külm, liigniiskus ja külmad kuivatavad tuuled. Neile lisandub Eestis kaks kohalikku: teesool tänava ääres ja liiga sügav istutamine.

Kuidas neid eristada. Ühtlaselt pruun tänavapoolne külg tähendab enamasti soola või tuult. Alt üles pruunistuv taim, mille juurekael on must ja pehme, viitab liigniiskusele või juuremädanikule. Laiguline pruunistumine üksikute okste kaupa võib olla seenhaigus — RHS nimetab elupuude puhul thuja blight'i ja Coryneum'i vähki. Kui pruunid on ainult okste sisemised, vanemad okkad ja tipud on rohelised, siis on tegemist normaalse okkavahetusega ja midagi teha ei ole vaja.

Sellest, kuidas pruuni hekki päästa, oleme kirjutanud eraldi loo: miks elupuu pruunistub ja kuidas seda päästa.

Pügamine

Elupuud pügatakse RHS-i soovituse järgi aprillist augusti lõpuni; muul ajal tehtud lõikus jätab suurema tõenäosusega pruunid servad. Reegel on lihtne: lõigatakse noort, rohelist kasvu. Enamik okaspuid ei aja pruunist vanast puidust uut võrset ja elupuu teeb seda ebakindlalt — kui hekk on juba üle kasvanud, ei ole kärpimine enam ohutu tee.

Hekk vormitakse alt laiemaks kui ülalt. Nii jõuab valgus ka alumiste okste kätte ja hekk ei jää altpoolt paljaks.

Millal istutada

Igihaljaid istutatakse RHS-i järgi kõige paremini varasügisel — maa on veel soe, kasvu enam ei tule, juur jõuab enne külma kinnituda. Teine aken on kevad, kohe kui maa on sulanud. Kõige halvem aeg on kuiv juuli, kui iga vahelejäänud kastmine on kohe näha.

Taimed toome ise: sordid, kõrgused ja kogused lepime enne kokku, vaadake taimede tellimist ja tarnet. Kui hekk läheb sinna, kus praegu on vana aed või kännud, teeme ka selle töö ära.

Kui kiiresti hekk kokku kasvab?

Brabantiga, 60 cm vahedega ja korraliku kastmisega, saab kolme-nelja aastaga tiheda seina. Smaragdiga võtab sama tulemus kauem, sest sort ise kasvab aeglaselt — seepärast istutatakse teda tihedamalt ja sageli kõrgema taimena.

Kas hekki saab istutada sügisel, kui maa on juba jahe?

Saab, kuni maa ei ole külmunud. Oluline on, et taim saaks enne külma vee kaasa ja et juurepall ei jääks istutamise ajal kuivaks.

Mida teha, kui üks taim reas kuivab ära?

Vahetame selle välja ja vaatame üle, mis seal kohas teisiti on: enamasti on tegemist vee kogunemise, liiga sügava istutamise või kahjustatud juurepalliga. Üksik auk reas kasvab kinni ainult siis, kui asemele pannakse sama sordi sarnase kõrgusega taim.

Kui lähedale piirile hekki istutada?

Jätke piirijoonest sissepoole ligi meeter, muidu kasvab hekk paari aastaga naabri poolele ja teie hooldate seda mõlemalt poolt. Täpse joone lepime kohapeal kokku, küsige pakkumist.