Sõelutud mulla, liiva ja killustiku tarne

Enamik tellimusi läheb valesti juba enne kohaletoomist: tellitakse tonnides, kui vaja on kuupmeetreid, või tellitakse täpselt nii palju, kui arvutus näitab, ja siis on peenar pärast vajumist kaks sõrme madalam. Toome sõelutud mulda, liiva, killustikku ja multši Tallinnas ja Harjumaal ning aitame koguse enne tellimist välja arvutada.

Kui palju materjali kulub

Arvutus ise on lihtne: pindala ruutmeetrites korrutatakse kihi paksusega meetrites ja tulemus tulebki kuupmeetrites. Näide ühe tootja materjalidest: 10 × 15 meetrit ja 150 mm kihti tähendab 10 × 15 × 0,15 = 22,5 m³.

Kaks asja, mis arvutusest tavaliselt välja jäävad.

Vajumine. Laotatud mullakiht vajub aja jooksul umbes viiendiku võrra madalamaks — nii kirjutab Kekkilä oma kaevamisvaba peenra juhendis ja soovitab kihti pealt rehaga tihendada, et see kiiremini paika vajuks. Ehk kui te tahate lõpuks 20 cm mulda, ei ole mõtet tellida täpselt 20 cm jagu.

Kadu servades ja tasandamisel. Krunt ei ole kunagi ideaalselt tasane. Kui pind on enne materjali toomist lainetes, kulub madalamatesse kohtadesse rohkem, kui plaan näitab. Sellepärast käib pinnase tasandamine enne tarnet, mitte pärast.

Kihi paksus on Eestis ka kirjas

Muru alla käiv kasvukiht ei ole maitseküsimus. Tallinna teehoiutööde täiendavates nõuetes on tallatava muru kohta kirjas kasvukiht 100–150 mm, kihi minimaalne paksus 100 mm, ja et kasutada tuleb ainult mineraalset kasvumulda.

Transpordiameti riigiteede haljastustööde juhis jagab muru klassidesse ja annab igale klassile kasvualuse paksuse: I klass 15 cm, II klass 10 cm, III klass 5–7 cm. Sama dokument ütleb, et kasvualus tuleb rajada nendes mõõtudes ja nõuetekohaselt tihendatuna.

Istutusalade jaoks on numbrid suuremad: lausistutuse — põõsad, püsililled, dekoratiivkõrrelised — kasvualuse paksus 400 mm, üksikpõõsa ja ronitaime oma 600 mm ning laius 700 mm.

Ja üks lause, mis säästab tüli: multšikihi paksust kasvualuse paksusest maha ei arvata. Multš tuleb mulla peale, mitte mulla asemele.

Nendest arvudest tuleb ka kogus. Sada ruutmeetrit uut muru 12 cm kihiga on 12 m³ mulda, mitte "üks veoauto". Kui plaanis on ka rullmuru, tuleb kasvukiht enne valmis, sest rullu alla enam mulda ei lisa.

Sõelutud muld, sõelumata muld ja kompost

Sõelutud muld on läbi sõela lastud pinnas, millest on välja jäänud kivid, juured ja praht. Eesti tarnijate juures on selle fraktsioon tavaliselt 0–20 mm, mõnel 0–25 mm. See on materjal, mis läheb muru alla, peenrasse ja pinna lõplikku tasandusse.

Sõelumata muld on sama pinnas ilma sõelumata, fraktsioon kuni 100 mm. Sinna jäävad kivid ja tükid sisse. See on täitematerjal — augu, lohu ja madala koha täitmiseks, mitte muru alla.

Kompostmuld on kõdunenud ja sõelutud orgaanika. Ta on tunduvalt kergem kui mineraalne muld ja teda ei kasutata üksi kogu kihina, vaid segatuna: kompost annab toitained ja struktuuri, mineraalne muld annab kandva aluse. Just seepärast nõuab Tallinna kord muru alla mineraalset kasvumulda.

Kotimuld ja lahtine muld ei ole sama asi. Turbapõhise kotiaiamulla mahukaal on tootja andmetel 400 g/l ehk 400 kg/m³ — kolm-neli korda kergem kui lahtine sõelutud muld. Kui te olete harjunud kotikaupa arvestama, tuleb suurel alal vale tunne kaasa.

Killustiku fraktsioonid

Number fraktsiooni nimes on tera suurus millimeetrites, alumine ja ülemine piir. Karjääride kirjeldused ütlevad, mis kuhu läheb.

• 0/16 ja 0/32 on optimaalse terakoostisega segud. 0/32 sobib väiksema koormusega teedel nii aluskihiks kui ka pealiskatteks, soovituslik kihi paksus ühes kihis 10–15 cm.
• 4/16 ja 8/16 on peenkillustik: täitematerjal betooni- ja asfaltsegudes ning kiilumiskiht jämedama killustiku peal.
• 16/32 on keskmine killustik — kandev ja dreeniv kiht hoonete ja rajatiste all. Sama fraktsiooni müüakse aias ka dekoratiivse katte ja drenaažimaterjalina.
• 32/63 on jämekillustik: tee-aluste ehitus ja kohad, kus on karta vajumist ja nõutud suur kandevõime.
• Pestud killustik sisaldab pesuprotsessi tõttu tavapärasest vähem peenosiseid ehk tolmu.

Kui materjal läheb sillutise alla, tasub vaadata kivitootja enda juhendit. Wienerberger näiteks kirjutab, et kandekiht peab olema vastupidav, külmumiskindel ja vett läbilaskev: umbes 25 cm killustikku (8–16 mm) või kruusa (0–35 mm), mitme kihi korral vähemalt üks umbes 15 cm paksune kiht ilma peenosisteta, ja selle peale 3–5 cm sängituskiht. Kogu see arvutus on sillutise paigalduse osa.

Kaal ja maht

Puistematerjali müüakse Eestis nii kuupmeetrites kui ka tonnides ja need ei ole sama arv. Ligikaudsed suurusjärgud tarnijate enda andmetel: sõelutud muld 1,3–1,5 t/m³, sõelumata muld umbes 1,5 t/m³, liiv 1,4–1,6 t/m³, kompost 0,7–0,95 t/m³.

Killustiku puhul annavad tarnijad ise erinevaid numbreid: Väo Paas kirjutab oma paekillustiku hinnakirja juurde 1 m³ ≈ 1,33 t, teine tarnija arvestab 1 m³ = 1,5 t. Vahe on päris koguse peal märgatav, seepärast tasub tellides kokku leppida, kumbas ühikus räägitakse.

Männikooremultš on kõige kergem: 1,5 m³ suurune big-bag kaalub tarnija andmetel umbes 450 kg.

Praktiline reegel: mulda ja multši on mõistlik arvestada mahus, sest niiskus muudab kaalu. Killustikku ostetakse sagedamini tonnides, sest karjäär kaalub selle niikuinii.

Multš

Umbrohu vastu töötab multšis ainult piisav paksus. Männikoore puhul on Transpordiameti juhises kirjas 5–7 cm, Eesti tarnija soovitab 7–10 cm ja Kuninglik Aiandusselts annab orgaanilisele multšile vähemalt 5 cm, eelistatult 7,5 cm. Ehk aiamultši mõistlik vahemik on 5–10 cm, mitte "õhuke kiht ilu pärast".

Kaks piirangut käivad kaasa. Puu juurekaela ja tüve vastu multši ei panda — jäetakse vaba ring, aiandusjuhendites umbes 10 cm tüvest. Ja liiga paks kiht ei ole parem: ülekasvanud multšikiht hoiab liigniiskust ja vähendab mullas hapnikku. Multši laotamine ise on kirjas multšimise all.

Tarne ja mahalaadimine

Kõige rohkem aega läheb kaduma seal, kus materjal pannakse maha valesse kohta ja siis veetakse käsitsi õigesse. Seepärast lepime enne kokku kolm asja: kust auto krundile pääseb, kuhu kuhi läheb ja kas alla tuleb panna kile või kate, et sillutis või muru ei saaks kannatada.

Kui kohapeal ei ole ruumi ega ligipääsu, ütleme seda ette ja pakume varianti: väiksem kogus mitmes jaos või mahalaadimine krundi servas koos edasitoomisega. Kui materjal on vaja ka laiali ajada ja pind lõpuks korda teha, käib see haljastustööde alla.

Kui palju mulda kulub uue muru alla?

Tallinna nõue tallatavale murule on kasvukiht 100–150 mm, minimaalselt 100 mm. See tähendab saja ruutmeetri kohta 10–15 m³ mulda, millele tasub lisada vajumisvaru.

Mis vahe on sõelutud ja sõelumata mullal?

Sõelutud mullast on kivid ja juured välja sõelutud, fraktsioon on tavaliselt 0–20 mm ja see läheb kasvukihti. Sõelumata muld on fraktsioonini 100 mm ja sobib täiteks, mitte muru ega peenra alla.

Kas te aitate koguse välja arvutada?

Jah, ja see on tasuta osa tööst. Öelge pindala ja soovitud kihi paksus või laske meil kohapeal mõõta — anname kuupmeetrid ja ütleme, kui palju juurde varuda, et vajumine ära katta.

Kui suure koguse te üldse ära toote?

Meie töö on väikesed ja keskmised kogused: peenar, muruala, sissesõidutee alus. Kui kogus läheb tõesti suureks, ütleme ausalt, et otse karjäärist täiskoormatena tellimine tuleb teile odavam, ja aitame ikkagi arvutuse ära teha. Küsige pakkumist ja lepime tarneaja kokku.