Survepesu: sillutis, terrass, fassaad ja katus

Survepesu mõte on lihtne: võtta pinnalt maha see kiht, mis sinna ei kuulu — sammal, vetikas, tolm, õietolm, hallitus ja aastatega kogunenud must kord. Tänavakivi saab tagasi oma värvi, terrass lakkab olemast libe ja fassaadilt kaob roheline vari. Sama lihtne on ka teine pool: vale surve ja vale otsik teevad ühe pärastlõunaga kahju, mida enam tagasi ei keera. Betoonkivi pealispind, puitterrassi pehme suverõngas ja vana krohv reageerivad veejoale igaüks isemoodi.

Peseme tänavakivi ja sillutist, terrasse, treppe, sokleid, fassaade, katuseid, aedu ja piirdeid Tallinnas ja Harjumaal. Sillutise survepesu on neist kõige sagedasem töö ja ka kõige rohkem valesti tehtud töö.

Surve valitakse pinna, mitte masina järgi

Sama survepesur teeb puhtaks nii graniidi kui ka kolmekümneaastase krohvi, ainult et teisel juhul jääb krohv maha. Seepärast käib töö alati samas järjekorras: teeme kindlaks, mis pinnaga on tegu, katsetame väiksel alal ja alles siis läheme suurele pinnale. Betoonpindade hooldusjuhendid soovitavad täpselt sama järjekorda ja hoiatavad, et märg meetod kuivalt eemaldamata prahi peal ajab mustuse betooni pooridesse ning tulemus jääb laiguline.

Kolm asja, mis otsustavad tulemuse: surve suurus, vee temperatuur ja otsiku nurk. Otsik hoitakse nurga all ja liigutakse piki kivi, mitte otse vuuki. Kuum vesi võtab rasva ja biokile maha väiksema survega, mis tähendab, et pind saab vähem koormust.

Vuugiliiv tuleb kohe tagasi panna

See on koht, kus enamik ise pestud sissesõiduteid saab kahju. Vuugist väljauhutud liiva asemele tuleb vesi, muld ja seemned, kivid kaotavad külgtoe ja hakkavad koormuse all liikuma.

Benders kirjutab oma tänavakivide hooldusjuhendis otse: pärast sillutise pesu tuleb veenduda, et vuugid oleksid jätkuvalt liivaga täidetud, ja vajaduse korral need uuesti täita — liivaga täidetud vuuk tagab sillutise pika eluea ja takistab ka umbrohu kasvamist. Rudus ütleb sedasama oma betoonpindade juhendis: peale survepesu kontrolli vuugiliiva olemasolu ja täida vuugid võimalikult kohe uuesti.

Meie juures kuulub vuukide liivatamine töö juurde, mitte lisateenuste hulka. Kui vuuk on aastate jooksul tühjaks jäänud ka enne pesu, näeme seda kohe ja ütleme, kui palju liiva juurde kulub.

Sammal tuleb tagasi, kui põhjus jääb alles

Puhas kivi ei tähenda, et sammal enam ei kasva. Sammal ja vetikas kasvavad seal, kus on niiskus ja vari: põhjapoolne sein, tiheda heki tagune tee, lohk, kust vesi ei valgu ära, ja terrassi serv, kuhu kukuvad lehed. Pesu võtab tagajärje, mitte põhjuse.

Seepärast vaatame pesu käigus ka seda, mis sambla toidab. Kas vesi seisab, kas kalded viivad vee majast eemale, kas hekk vajab pügamist, et päike pinnani jõuaks, kas sügisesed lehed jäävad koristamata. Vahel on lahendus paari tunni töö, vahel tuleb parandada kalded — siis räägime sellest ausalt ette ja teeme selle töö eraldi, pinnase tasandamise all.

Sambla tõrjeks on olemas selleks ette nähtud vahendid ja betoonitootjad lubavad neid kasutada tootja juhendi järgi. Neid kasutame siis, kui klient seda soovib ja kui pinna ja ümbruse taimede jaoks on see ohutu.

Mida me survega ei tee

Ausalt öeldes on nimekiri sellest, mida vältida, sama tähtis kui puhastamine ise:

• Tugev hape ja leelis. Betoonpinna juhendid hoiatavad, et tugevalt happeline või aluseline keemia võib mustuse küll ära võtta, aga kahjustab tsementkivi jäädavalt. Kasutame neid ainult üksikute plekkide peal ja lahjendatult, kui muu ei aita.
• Põleti umbrohu vastu. Vuugist umbrohu põletamine kahjustab kivi pinda ja lühendab selle eluiga — nii ütlevad nii Benders kui ka Rudus. Vuugist tuleb umbrohi mehaaniliselt, koos juurega, ja vuuk täidetakse liivaga.
• Terav metall ja kang. Löögid ja kraapimine jätavad betooni pinnale jäljed, mis ei kao, ja vähendavad kivi külmakindlust.
• Liiga värske kivi pesemine täie survega. Uuel sillutisel on pealispind kõige tundlikum ja sealt on kõige kergem terve kiht maha võtta.

Kui pind on nii kulunud, et pesu enam ei aita, ütleme seda enne töö algust, mitte pärast arvet.

Millal Eestis pesta

Kõige loogilisem aeg on kevad, kui lumi on läinud: talve jooksul jõuab pinnale liiv, teesool ja orgaaniline praht ning kevadine pesu paneb aia korraga korda. Teine hea aken on suve lõpp ja varasügis, kui pind jõuab enne külma korralikult kuivada — see on oluline, kui pesule järgneb immutus või kaitsevahend, sest need vajavad kuiva pinda ja plusskraade.

Talvel me sillutist survega ei pese. Külmaga jäätub vesi vuukides ja pinnal, tulemus on ohtlik ja kivile kahjulik. Sama kehtib värskelt paigaldatud kivi kohta, mis vajab enne esimest pesu ühe hooaja jagu aega.

Kuidas töö käib

Tulemus algab vaatamisest. Sõidame kohale, vaatame pinna üle, mõõdame ruutmeetrid ja katsetame väiksel alal, mis meetod töötab. Alles siis anname hinna ja ütleme, kui kaua töö võtab ja kas pinnale on mõistlik teha ka kaitsetöötlus.

Töö päeval katame ära selle, mida vesi ja pesuaine ei tohi puudutada: taimed, uksed, aknad, valgustid ja tehnika. Pesu järel korjame lahtise materjali kokku, liivatame vuugid ja jätame pinna nii, et sellel saab kohe kõndida.

Sama tehnikaga peseme ka katuseid ja fassaade, ainult teise meetodiga: seal on surve madal ja töö teeb keemia. Puitterrassi pesu ja õlitamine on eraldi teenus, sest õli vajab kuiva ja sooja pinda — see on kirjas terrassi hoolduse all. Kui sillutis on juba nii vajunud, et pesu ei päästa, teeme selle uuesti: vaadake tänavakivi paigaldust.

Kui tihti sillutist pesta?

Sõltub sellest, kui varjulises kohas see on. Päikeselisel sissesõiduteel piisab paarist aastast, põhjapoolsel varjulisel teel läheb sammal peale igal aastal. Vahepealsel ajal aitab kõige rohkem see, et lehed ei jää pinnale seisma. Aastaringsest hooldusest oleme kirjutanud eraldi: sillutise hooldus.

Kas pesu võtab umbrohu vuukidest ära?

Nähtava osa võtab, juured jäävad. Püsiv tulemus tuleb siis, kui vuuk puhastatakse ja täidetakse liivaga — täis vuuk ei anna seemnele kohta. Sellest on pikemalt juttu umbrohutõrje teenuse all.

Kas pärast pesu tasub kivi immutada?

Immutus sulgeb betooni poorid ja hoiab mustust pinnal, kust selle saab maha pesta. Mõte on siis, kui pind on terve ja kuiv ning seda ei ole varem kaetud millegagi, mis uue kihi alla ei sobi. Ütleme kohapeal, kas teie kivi puhul tasub.

Kas te pesete ka kortermaja parklat ja üldalasid?

Jah. Ühistu ala pesemine käib sama korra järgi, ainult et lepime eraldi kokku ajad, millal parkla peab autodest vaba olema. Küsige pakkumist päringuvormi kaudu.