Katusepesu ja fassaadipesu

Katusel ja fassaadil on pesul teine mõte kui sillutisel. Sillutiselt võetakse must kord jõuga maha, katuselt võetakse ära elus organism — sammal, vetikas ja samblik — nii, et kate ise jääks terveks. Jõud teeb siin kahju kiiremini kui kasu: katusekate on paari millimeetri paksune pind, mis peab vastu pidama veel aastakümneid, ja üks tugeva survega pesuhommik võib selle eluea lühemaks teha.

Peseme katuseid ja fassaade Tallinnas ja Harjumaal: plekk-katust, betoonkivikatust, bituumensindlit, krohvitud ja puitfassaade, sokleid ja vihmaveesüsteeme.

Katust ei pesta sillutise survega

Katusekatete tootjad ütlevad seda ise, igaüks oma materjali kohta.

Betoonkivikatuse kohta kirjutab Benders otse, et katuste kõrgsurvepesu kulutab tugevalt katusekivide välispinda ja tekitab kahjustusi liiga tugeva surve ja pöörlevate düüside tõttu. Bituumensindli tootja Katepal on veel lühem: survepesurit bituumenkatusel kasutada ei tohi. Teraskatuste tootja Ruukki lubab survepesurit, aga paneb piiri — kuni 50 baari — ja soovitab mustuse eemaldamiseks eelkõige pehmet harja ja vett. Need 50 baari on ainus arvuline piir, mille oleme katusepesu kohta tootjate juhenditest leidnud; ülejäänud katusematerjalide puhul on juhis sõnades, mitte baarides.

Katusetootja BMI hoiatab omakorda, et kõrgsurvepesurit tuleks kasutada väga ettevaatlikult, eriti vanemate katuste puhul, ja et liikuda tuleb alati katuse kalde suunas ning vältida liigset jõudu ja metallharju.

Sellest tuleb meie töö loogika: pind puhastatakse madala survega ja töö teeb selleks ette nähtud vahend, mitte veejuga. Vesi suunatakse alati ülevalt alla — Ruukki juhend seletab, miks: allapoole suunatud vesi ei suru end liitekohtade ja läbiviikude alla, ülespoole suunatud aga surub, ja siis jookseb katus sealt läbi.

Iga kate tahab oma meetodit

Plekk-katus. Pehme hari, vesi, vajaduse korral värvitud pindadele mõeldud katusepesuaine, surve mõistlikes piirides ja liikumine ülalt alla. Lõpuks loputatakse katusepind üle, et pesuainet ei jääks, ja loputatakse läbi ka vihmaveesüsteem. Üksikud püsivad plekid saab Ruukki juhendi järgi maha hõõruda lakibensiiniga niisutatud lapiga.

Bituumensindel. Siin ei ole survepesu üldse valikus. Kate puhastatakse harjaga ja selleks mõeldud pesuainega ning tootja arvestab sellega, et üks kord ei pruugi piisata: Katepal kirjutab kahest-kolmest töötlemisest umbes kahe-kolme nädalase vahega.

Betoonkivi ja savikivi. Lahtine pealiskasv pühitakse maha ja pind töödeldakse sambla- ja vetikavastase vahendiga. Tulemus ei tule samal päeval — tootja enda sõnul on paari kuu pärast näha närtsinud vetikate ja sammalde jäägid, mille vihm ja tuul aja jooksul minema viivad, ning samblike kadumine võtab tavaliselt kauem aega. Kes lubab betoonkivikatuse ühe päevaga puhtaks, see kas peseb seda survega või ei ole katust näinud.

Sambla- ja vetikavastased vahendid on biotsiidid. Terviseamet ütleb selle kohta üheselt: Eestis tohib müüa ja kasutada ainult neid biotsiide, millel on Euroopa Liidu biotsiidimääruse kohane luba või biotsiidiseaduse kohane registreerimistunnistus, ja loa number peab olema etiketil. Meie kasutame ainult neid, samas koguses ja samal viisil, nagu tootja ette näeb.

Mida sammal katusega tegelikult teeb

Roheline kate ei ole ainult välimuse küsimus. BMI seletab mehhanismi lahti: sammal seob niiskust ja kui seda on katusel palju, võib kaasneda liigne koormus katusekonstruktsioonile; talvisel külmumis-sulamistsüklil võib see põhjustada mikropragude teket ja kiirendada katusematerjali kulumist. Bituumenkatuse puhul lisandub veel see, et sambla juured võivad tungida bituumenmaterjali pindmistesse kihtidesse ja põhjustada pragunemist ning niiskuskahjustusi. Metallkatus ei ime niiskust, aga sammal kogub sinna mustust ja hoiab vett pinnal.

Ehk siis: sammal ei riku katust ühe hooajaga, ta lühendab selle iga vaikselt ja kogu aeg.

Fassaad: krohv, puit ja plaat

Fassaadil on nähtav probleem enamasti hallitus, vetikas ja tänavatolm, ja seal töötab keemia veel selgemalt kui katusel. Tikkurila töökirjelduses on kogu loogika ühes lauses: lahus kantakse pinnale harjaga või suurel pinnal aiapritsiga suunaga alt ülespoole, peab pinnal toimima vähemalt pool tundi, seejärel pestakse hari ja loputatakse veega suunaga ülevalt alla; kui loputamiseks kasutatakse survepesurit, siis madalrõhuga ja kauem. Ja üks reegel, mis eristab head tööd halvast: pesuaine ei tohi pinnale ära kuivada.

Alt üles selleks, et lahus ei jookseks kuivale pinnale ribadena, mis jätavad jäljed. Ülevalt alla loputades selleks, et mustus liiguks allapoole ega jääks juba pestud pinnale.

Kui fassaadi pesu on eeltöö värvimisele või immutamisele, siis on ka järgmisel sammul oma tingimused: puitfassaadi värvimiseks nõuab Tikkurila õhutemperatuuri +5 kuni +28 °C ja õhuniiskust kuni 80%. Seepärast ei ole mõtet pesta kaks päeva enne külmalainet, kui plaanis on kohe värvida.

Vihmaveesüsteem käib pesu juurde

Renn on see koht, kus katuse hooldus kõige sagedamini pooleli jääb. Ruukki juhendis on kaks lauset, mis ütlevad kõik: üldjuhul uhub vihmavesi suurema saaste maha, kuid ainult vihmaveele loota ei saa; okstest ja vettinud lehesodist tuleb ära puhastada ka veerennid, sest needki on heaks kasvukohaks samblale. Sinna lisandub veel see, et ummistunud renn jätab vee räästale ja seina äärde ning toidab täpselt seda niiskust, mille pärast sammal üldse tekkis.

Sama juhend soovitab katuse ja vihmaveerennid puhastada vähemalt kord aastas, siis kui enamik lehtedest on langenud, ning hinnata katusekatte üldpilti visuaalselt vähemalt korra aastas. Sügisene lehtede koristus ja rennide läbipesu on seetõttu üks töö, mitte kaks.

Töö kõrgusel on eraldi töö

Katusepesu ohutus ei ole soovitus, vaid määrus. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses sätestavad kukkumisohu vastu meetmed juba üle kahe meetri kukkumiskõrguse ning katusetöö kohta eraldi read: kui katuse kalle on alla 15° ja räästas kõrgemal kui 3,5 m maapinnast, tuleb katuse serva külge kinnitada kolme põikpuuga kaitsepiire; kui kalle on 15° või suurem ja räästas kõrgemal kui 2 m, tuleb serva paigaldada kaitsepiire või ohutusvõrk ning libeda katuse korral katta tööpiirkond 30 cm vahega trappidega; alates 34° kaldest lisandub täiendav piire või võrk mitte kaugemal kui 5 m tööpiirkonnast.

Praktikas tähendab see, et me vaatame enne hinna andmist ära katuse kalde, räästa kõrguse ja selle, kust masin või tellingud üldse ligi saavad. Kui ligipääsu ei ole, ütleme seda kohe, mitte töö päeval.

Millal Eestis pesta

Aken on lühem, kui tundub. Sambla- ja vetikavastase vahendi tootja keelab kaks asja korraga: töötlemist otsese päikesepaiste käes ja külmunud pindade töötlemist. Riigi Ilmateenistuse kliimanormide järgi (Tallinn-Harku, 1991–2020) on keskmine öine miinimumtemperatuur novembris juba nulli kandis ja detsembrist märtsini selgelt alla nulli — see jätab tööks kevade, suve ja varasügise, eelistatult pilvise päeva või hommikupooliku.

Bituumensindli tootja soovitab katuse seisukorda kontrollida kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. See on ka õige hetk otsustada, kas katus vajab pesu või piisab rennide puhastamisest.

Kuidas töö käib

Alustame vaatamisest: mis kate, kui vana, mis kalle, kust pääseb ligi, kas mõni plaat või sindel on juba liikunud. Sellest tuleb meetod ja alles siis hind. Töö päeval katame ära taimed, sissepääsud ja tehnika, sest pesuvesi ja vahend ei tohi valikuta kõikjale sattuda, ning suuname vee sinna, kuhu see krundil kuulub.

Pesu järel loputame vihmaveesüsteemi, koristame lahtise materjali ja näitame tulemuse ette. Kui katusel tuli välja midagi, mis ei ole pesu asi — lahtine plekk, katkine läbiviik, roostes kinnitus — ütleme selle välja, ka siis, kui me ise seda tööd ei tee.

Sama meetodi loogika kehtib maapinnal: sillutise ja terrassi survepesu käib teiste survetega, ja puitterrassi pesu koos õlitamisega on kirjas terrassi hoolduse all.

Kui tihti katust pesta?

Sõltub varjust ja puudest. Lagedal, päikeselisel katusel võib kuluda kümme aastat, enne kui midagi näha on; põhjapoolne nõlv kõrgete lehtpuude all sammaldub kordades kiiremini. Rennide ja katuse puhastamine puulehtedest on aga aastane töö igal juhul. Sellest, mida sammal katusega teeb ja millal sekkuda, oleme kirjutanud pikemalt: sammal katusel.

Kas sammal tuleb pesu järel kohe tagasi?

Ei tule kohe, aga tuleb. Ühe konkreetse töötlusvahendi tootja lubab ennetavat toimet kuni neli aastat ja soovitab pinna uuesti töödelda kolme-nelja aasta pärast. Ilma töötluseta, ainult mehaaniliselt puhastatud katusel läheb kiiremini, sest sammal kasvab sageli varasemate põlvkondade jäänustel.

Kas te värvite katuse ka üle?

Katusepesu ja katuse värvimine on kaks eri tööd ning värvimisel on omad temperatuuri- ja niiskusenõuded. Ütleme kohapeal ausalt, kas teie katus vajab pesu, pesu koos töötlusega või on juba nii kaugel, et mõistlik on rääkida katusetöödest, mitte pesust.

Kas ühistu maja fassaadi saab pesta?

Jah, ja seal on kõige tähtsam ligipääs ning ajakava: millal tohib parkla või sissepääs kinni olla, kuhu läheb vesi ja kes elanikke ette teavitab. Lepime selle kokku enne töö algust. Küsige pakkumist päringuvormi kaudu.